Valikteema: avatud haridus

Photo by Anna Tarazevich on Pexels.com

Ülesandeks oli valida lugemiseks välja üks neljast analüüsimiseks antud artiklist ja kirjutada selle põhjal analüütiline ja reflekteeriv ajaveebipostitus.

Terminiga „avatud haridus“ puutusin ma esmakordselt kokku antud kursuse materjalidega tutvudes. Seetõttu on mulle kogu teave avatud hariduse kohta uus ja huvipakkuv ning see mõiste vajab minu jaoks alles sisuga täitmist. Reflekteerimiseks toodud artiklite valikust tundusid huvipakkuvamad olevat kaks artiklit. Nendest esimene on meie kursuse õppejõu Hana Põldoja koostöös Mart Laanperega 2020.aastal ilmunud artikkel „Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer.“ Otsustasin siiski sellega põhjaliku tutvumise edaspidiseks jätta, sest loodan, et leian lugemiseks autoritepoolse eesti keelse variandi. Seetõttu valisin reflekteerimiseks teise, minu teadmiste täiendamise seisukohalt väga vajalikuna tundunud artikli, Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147, mille fookuses on mõiste „avatud pedagoogika“ defineerimine avatud haridusressursside kaudu.

Enne nimetatud artikliga töötama asumist tahtsin saada üldist teavet avatud hariduse sisu kohta. Mittepõhjalikul uurimisel selgus, et sellekohast teavet on suhteliselt vähe. Kuna käesolev teema käsitleb avatud õppematerjale, siis otsisingi sellekohast infot avatud õppematerjalina koostatud Vikipeediast ja sain teada järgmist, et avatud õppematerjalid ehk avatud haridusressursid on vabalt kasutatavad ja avatud litsentside all avaldatud teksti-, meedia- jt digitaalsed materjalid, mis aitavad kaasa õpetamisele, õppimisele, hindamisele kui ka uurimistööle ja mida iga õpetaja ja õpilane on võimestatud leidma, taaskasutama, muutma ning edasi jagama. Avatud õppematerjalide loomine ja edendamine aitab kaasa hariduse kättesaadavusele kõigil haridusastmetel. [1]

D. Wiley ja J. L. Hilton’i 2018. aastal ilmunud artiklis “Defining OER-Enabled Pedagogy”  kirjutavad autorid, et mõistel „avatud pedagoogika“ on pikk ajalugu, seda on käsitletud mitmel erineval viisil, mitmete erinevate teadlaste poolt. Omavahel on võrreldud “suletud” ja “avatud” pedagoogikat, arutletud avatud hariduse üle informaalse klassiruumi kontekstis, kus õpilased õpivad lähtuvalt oma huvidest või vaieldud, et tegu on filosoofiaga, kus kursuse kontekst joonistub välja vastavalt osaleja vajadustele ja eelistustustele. Viimastel aastatel on avatud pedagoogika mõiste kasutamist hakatud seostama ka avatud õpperessurssidega Open Educational Resources (OER). Autorid pakuvad artiklis välja uue termini “OER-toega pedagoogika”, mis on määratletud kui õpetamis- ja õppimispraktikate kogum, mis on võimalikud või praktilised ainult pedagoogika kontekstis. Nad pakuvad välja kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas õpetamise vorm on OER-toega pedagoogika ja analüüsivad mitmeid nende kriteeriumitega avatud õppevormi pedagoogika näiteid. Lisaks on “avatud pedagoogika” tihedalt seotud avatud haridusressursside (OER) loomise, kasutamise ja jagamisega. Keerukust lisab see, et mõned käsitlevad mõistet “avatud haridustava” ja “avatud pedagoogika” sünonüümidena, samas kui teised peavad neid üksteisest eristatavaks. See, kuidas seost avatud haridusressursside ja avatud pedagoogika vahel nähakse, erineb oluliselt 20. sajandi ja 21. sajandi alguse käsitlustes. Mõiste „avatud“ avatud õpperessursside kontekstis, näitab, et need materjalid on kaitstud autoriõiguse avatud litsentsidega ja  annavad kõigile loa osaleda 5R tegevustes – säilitada, taaskasutada, muuta, remiksida ja levitada. Wiley ja Hilton kirjeldavad 5R-i üksikasjalikumalt:

  Retain – Säilitada – õigus teha, omada ja kontrollida sisu koopiaid (nt alla laadida, paljundada, salvestada ja hallata).

  Reuse – Taaskasutada – õigus kasutada sisu mitmel viisil (nt tunnis, õpperühmas, veebisaidil, videos).

 Revide– Revideerida – õigus kohandada, muuta või muuta sisu ennast (nt tõlkida sisu teise keelde).

 Remix–Remiksida – õigus kombineerida algset või muudetud sisu muu materjaliga, et luua midagi uut.

  Redistribute – Levitada – õigus jagada teistega originaalsisu koopiaid, teha muudatusi või remikse (nt anda sisu koopia sõbrale).

Avatud hariduse liikumise eestkõnelejad, praktikud ja teadlased on mitu aastat töötanud selle nimel, et hoida ära mõiste “avatud” nõrgenemist, selles kui autoriõiguse piirangud keelavad õpetajatel ja õppijatel osaleda 5R tegevustes. Paljude hiljutiste avatud pedagoogika definitsioonide varieeruvus muudab selle termini mõistmise üha raskemaks, mis võib tekitada praktilisi probleeme õpetamise ja õppimise kontekstis. Valdkonna teadustöö edasiviimiseks on aga vaja selgust. Artikli autorid defineerivad OER-toega pedagoogikat kui õpetamis- ja õppimispraktikate kogumit, mis on võimalik või praktiline ainult OER-ile iseloomulike 5R-lubade kontekstis. Pedagoogikat ei kirjeldata üldiselt autoriõiguste mõistes, seega selgitavad nad 5R tegevustega tegelemise loa ning õpetamis- ja õppimispraktikate vahelist seost. Nad aktsepteerivad aksiomaatilisena seda, et õpilased õpivad tegutsedes. Autoriõiguse ülesanne on keelata inimestel osaleda reas tegevuses (nt koopiate tegemine või tuletatud teoste loomine) ilma õiguste valdaja loata. Kui õpilased õpivad tegutsedes ja autoriõigused muudavad teatud tüüpi tegevuse ilma litsentsita ebaseaduslikuks, piirab autoriõigus tingimata õpilaste õppimisviise. 5R tegevustega tegelemise load, mis antakse koos OER-ga, kaotavad need piirangud. Sellest tulenevalt võivad õpilased OER-i kasutamisel, erinevalt traditsiooniliselt autoriõigustega kaitstud ressurssidest, osaleda laiemas valikus tegevustes ja seega õppida mitmel erineval viisil. OER-toega pedagoogika ideed tutvustades küsivad artikli autorid, mida tähendab nendele avalik-õiguslikele üksustele 5R-lubade lisamine – kas toetuda teise poolt varem tehtud tööle või ehitada uus avalik-õiguslik üksus, mis pakub selgesõnaliselt teistele õppijatele luba seda avalikult muuta ja kohandada. Kui õpilaste tööd on avalikult litsentsitud, andes teistele 5R-i esemete kasutamiseks loa, saab iga töö alguseks käimasolevale vestlusele, milles osalevad teised õppijad, kes kontekstualiseerivad ja laiendavad tööd oma õppimise toetamiseks. Avatud litsentsimine tagab ka selle, et need artefaktid on püsivalt ja vabalt kättesaadavad kõigile, kes soovivad neid oma õppimise osana kasutada. Selle asemel, et üks ülesanne, mis täidetakse, kuvatakse ja arhiveeritakse (või taaskasutatakse), muutuvad avatud kontekstis konstrueeritud ülesanded hilisemate õppijate jaoks uuenduse ja täiendamise teel õppimise allikaks.

Üks konkreetne näide konstruktsionismi ja avatuse ühendamisest OER-toega avatud pedagoogikas on Wiley mõiste „uuendatavad ülesanded“, mille ta vastandab „ühekordselt kasutatavatele ülesannetele“. Ühekordsed ülesanded on need ülesanded, mille kohta nii õppejõud kui ka üliõpilased mõistavad, et need visatakse lõpuks minema (antud kategooriasse sobivad sageli esseed). Wiley ei väida, et taolisi ühekordseid ülesandeid ei tohiks anda, vaid juhib tähelepanu sellele, et igal aastal tehakse miljoneid tunde tööd materjalide nimel, mida hinnatakse ja seejärel visatakse minema. Erinevalt ühekordsetest ülesannetest tutvustab Wiley uuendatavate ülesannete ideed – ülesandeid, mis toetavad üksiku õpilase õppimist ja annavad tulemuseks uued täiustatud avatud õppematerjalid, mis pakuvad püsivat kasu laiemale õppijate kogukonnale.

Otsustamise juures, kas konkreetset lähenemisviisi tuleks nimetada avatud õppetööga pedagoogikaks, on oluline määrata, kas avalikult litsentsitud ressursid on praktika oluline osa. Selleks pakuvad Wiley ja Hilton välja järgmise neljaosalise testi, et teha kindlaks, mil määral kvalifitseerub konkreetne õpetamis- ja õppimispraktika OER-toega pedagoogikaks, nagu näiteks kvalifitseerub uuendatavate ülesannete idee:

1. Kas õpilastel palutakse luua uusi artefakte (esseesid, luuletusi, videoid, laule jne) või olemasolevat avatud õppematerjali üle vaadata/remiksida?

2. Kas uuel artefaktil on lisaks autori õppimise toetamisele väärtust?

3. Kas õpilasi kutsutakse avalikult jagama oma uusi esemeid või muudetud/remiksitud avatud õppematerjale?

4. Kas õpilasi kutsutakse oma uusi töid või muudetud/remiksitud avatud õppematerjale avalikult litsentsima?

Ülejäänud artiklis pakuvad autorid välja mitmeid näiteid OER-toega avatud pedagoogikast ja analüüsivad neid näiteid ülaltoodud neljaosalise testi abil. Näiteid leiab fotograafia kursuse, õppevideote loomise ja sotsiaal-psühholoogia kursuse kohta, õpilaste tööde kokkuvõtete, uue konteksti loomise, töövihiku loomise ja Wikipedia artiklite kirjutamise kohta.

Kui õpilased loovad uut õppematerjali (võimalik, et need on seotud olemasoleva avatud õppematerjaliga), on esimene kriteerium täidetud. Kui eeldada, et nende töö on avalikult litsentsitud ja avalikult kättesaadav, siis oleks see tehnika OER-toega pedagoogika. Teine viis, kuidas õpilased saaksid luua ressursse, mis nii nende õppimist demonstreerivad kui ka tulevasi õppijate põlvkondi aitaksid, on koostada kokkuvõtted kursusega seotud põhimõistetest. Näiteks inglise keele kursusel, kus õpilased õpivad lugu A Tale of Two Cities, võivad õpilased koostada kirjalikke või videopõhiseid esitlusi, mis võtavad kokku olulise ajaloolise konteksti või süžee olulised aspektid. Sellised kokkuvõtted võivad hõlmata sümboolika tuvastamist või seoste loomist raamatu sündmuste ja kaasaegse ühiskonna vahel. Neid kokkuvõtteid saavad tulevased õppijate põlvkonnad kasutada ja täiustada.

Üks väljakutse, millega kõik õppijad silmitsi seisavad, on teadmiste ülekandmine ühest kontekstist teise. Näiteks võib õpilane teada, et Maa tiirleb ümber päikese, kuid tal võib olla raskusi, et mõista, kas see pöörlemine mõjutab kuu ilmumist öötaevasse. Õpilastele võiks teha ülesandeks võtta klassis õpetatud põhimõte või mõiste ja seda teises kontekstis konkreetselt selgitada. Selline lähenemine oleks kasulik nii praegustele kui ka tulevastele õppijatele.

Artikli autorid küsivad: „Kas avatud õppematerjalide toel pedagoogika laialdane kasutuselevõtt toob kaasa märkimisväärseid edusamme õppimises?“ ja ütlevad, et sellele küsimusele vastamiseks vajavad nad rohkem taastuvaid ülesandeid ja muid avatud õppetööga seotud pedagoogikaid ning rohkem uurimistööd.

Õpilased on oma kodutööde ja loomingu autorid ja autoriõiguste omanikud. Kindlasti ei saa õpetajad nõuda õpilastelt oma kodutööde või muu materjalide avalikku litsentsimist, aga kindlasti võivad nad toetada avatuse eeliseid ja asjakohaselt propageerida oma teoste litsentsimist Creative Commons litsentsi alusel.

Wiley ja Hilton`i arvates võib näiteks OER-toega pedagoogika kaasa tuua muutusi õpilaste loovuses, entusiasmis, rahulolus ja muudes tulemustes, mida mõnikord nimetatakse “sügavamaks õppimiseks”. Nad jõuavad järeldusele, et avatud õppematerjalide kiirendatud kasutuselevõtt tõstab omakorda oluliselt õppimise kvaliteeti ja hariduse taskukohasust.

Euroopa Liidu ametlikult veebisaidilt sain teada, et algatuses „Avatud haridusruum” soovitatakse meetmeid avatuma õpikeskkonna loomiseks, et haridus oleks kvaliteetsem ja tulemuslikum, mis võimaldaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärki edendada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu paremate oskustega tööjõu ja suurema tööhõive abil. See aitab kaasa ELi peamiste eesmärkide saavutamisele – vähendada koolist väljalangemist ja suurendada kolmanda või samaväärse taseme hariduse omandamist – ning põhineb hiljutistel algatustel „Hariduse ümbermõtestamine”, „Euroopa kõrgharidus maailmas” ning juhtalgatusel „Digitaalarengu tegevuskava”. Teatises kavandatakse meetmeid ELi ja liikmesriikide tasandil, eelkõige: aidata õppeasutustel, õpetajatel ja õppijatel omandada digitaalseid oskusi ja õppemeetodeid; toetada avatud õppematerjalide väljatöötamist ja kättesaadavust; ühendada klassiruumid võrku ja kasutada digiseadmeid ja -sisu; kaasata kõik sidusrühmad (õpetajad, õpilased, perekonnad, majandus- ja sotsiaalpartnerid), et muuta digitehnoloogia rolli haridusasutustes. [2]

22.mai 2020. Aasta Õpetajate Lehes kirjutatakse, et E-koolikoti ülesanne on aidata avatud õppematerjalide kaudu muuta Eesti haridust mitmekesisemaks ja võrdsemaks. Avatud õppematerjalid on vabalt kasutatavad, mis tähendab, et E-koolikoti keskkonnas loodud õppevara saab igaüks taaskasutada, muuta ja edasi jagada. Teiste loodud materjale saavad õpetajad oma õpilaste vajaduste järgi kohandada, edasi arendada; nii enda kui ka teiste materjale saab kogumikeks koondada ning kogumikke saab oma õpilastele õppimiseks suunata. [3]

Eeltoodust nähtub, et Eestis on arvesse võetud  reflekteeritud artikli autorite ja teiste haridusteadlaste seisukohti ning me oleme astunud olulise sammu hariduse avatumaks muutmise teel.  Juba mitmeid aastaid tegelevad paljud riigid avatud hariduse kontseptsiooni rakendamisega. Avatud hariduse idee elluviimine muudab nii Eesti kui ka teiste riikide hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks.

Kasutatud kirjandus

1. Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147 
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Avatud_%C3%B5ppematerjalid
3. https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/cd97428e-ab60-4e5f-b9c2-68232274522e   
4. https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/